MINA JA TAANLASED

4 nädalat ja 4 päeva on Stella nüüdseks olnud Taanis. See tundub nagu terve igavik, aeg on lihtsalt nii kiiresti läinud ja selle aja sisse on mahtunud nii palju erinevaid emotsioone, inimesi ja südmuseid. Siiamaani olen oma otsusega siia tulemise osas väga rahul. Taanlased on sellised omamoodi aga seda ainult kõige paremas mõttes, igapäevaga saan aru aina rohkem, et olen õiges kohas. Seega nagu ma oma esimeses postituses juba kirjutasin, siis valisin Taani küllaltki kõhutunde põhjal, kuid seekord vist tasus ära see kõhutunde usaldamine, vähemalt siiamaani tundub küll nii. Ainuke asi ongi keel, kui keel oleks suus siis oleks kõik poole lihtsam, saan küll 2 korda nädalas taani keelt, kuid ise küll mingit erilist arengut ei näe aga võimalik, et ma olen ise liiga nõudlik ka, küll see keel ka varsti tulema hakkab ma loodan.

Aga kuna postituse nimi on "Mina ja taanlased", siis räägin natuke endast ja taanlastest. Pealtnäha peaksid eestlased ja taanlased olema küllaltki sarnased ja põhiolemuselt ongi, kuid siiski on mõned asjad, mida ma olen märganud või asjad, mis on erinevad. Seega ma ei tea kas te peate seda postitust põnevaks või mitte aga igaljuhul ega mind see väga ausalt öeldes ei huvita ka. No hate pls!

Igatahes siit tulevad minu arvamused/mõtted/tõekspidamised taanlaste kohta:

1)Kõik taanlased on endiselt viikingid!!!

Sellisele järeldusele jõudsin ma juba oma esimesel koolipäeval, kui ma olin lihtsalt ümbritsetud pikkadest heledapäistest inimestest. Isegi tüdrukud on pikad, suht hirmus, nad on viikingid. See väljendub nende joomisharjumustes, nende omavahel suhtlusel ja muusikas. Aaa jaa üks minu eesmärkidest siin on sõita kusagil vee peal vanaaegse viikingilaeva/paadiga, juba olen välja uurinud kus ma seda teha saan ja kõik on organiseeritud!

2)Mugavus ennekõike!!!

Vott see on üks minu tähelepanekutest mis mulle jubedalt meeldib! Enam pole vaja kanda balleriinasid, ketsid kaaluvad üles kõik teist liiki jalanõud mis su kapis leiduvad! Aitäh, suuuur aitäh selle eest! Ma olen nii tänulik! Inimesed kes mind vähegi tunnevad kindlasti mõikavad miks ma nii õnnelik selle üle olen! Samuti pole enam vaja muretseda oma juuste pärast, eesmärgiks on need lihtsalt seada üles nii nagu sa oleksid just hommikul voodist üles ärganud. Aitäh ka selle eest! Vastupidiselt eesti piigadele riietuvad taani tüdrukud nii kuidas on mugavam, muidugi sõltub inimestest, kuid tänavatel nii palju klitśi ja klatśi küll ei näe. Ja kampsunid kampsunid kampsunid on põhiasjad pluss seljakott sinna juurde on eriti hipp!! Ja kui sul vähemalt ühte musta riietuseset seljas ei ole, siis sa oled imelik ja peaksid minema tagasi koju. Ning kui sa pole harjunud kandma triipe, on sul jällegi aeg koju minna.

3)HYGGE!!!

See väljend/sõna on ilmselt kõige taanipärasem asi mis üldse leidub. Sellele puudub otsene tõlge, kuid netis surfates õnnestus mul leida järgmine: hygge means creating a nice, warm atmosphere and enjoying the good things in life with good people around yoSportu. The warm glow of candlelight is hygge. Friends and family – that’s hygge too. And let’s not forget the eating and drinking – preferably sitting around the table for hours on end discussing the big and small things in life. Perhaps the Danish idea of hygge explains why the Danes are often considered the happiest people in the world? 



4)Taanlased ei tea mis asi on õige komm, igalpool on aina LAGRITS ja candy king

Ei oskagi kuidagi seda kommenteerida, neile lihtsalt väga meeldib lagrits.

Mulle mitte.


5)Taani muusika on hea

Taanlastel on tõsiselt head räpparid, rokkarid, popmuusikud-põhimõtteliselt kõik on esindatud. Ja taanlased ise kuulavad palju kodumaist muusikat võrreldes eestlastega. Minu arvates on meil Eestis kerge puudus headest artistidest, keda sa võiks igapäevaselt kuulata, siin seda probleemi ei ole.

Mõned näited:

6)Sport ja smuutid

Igal pool Taanis võid leida spordipoode ja plakateid iga nurga peal, reaalselt iga friiking nurga peal! Friiking nike, plakatid loosungitega võta kaalust alla, joo smuutit, alati leidub kümme minutit, et kõhulihaseid teha, ega ei leidu küll kui aus olla. Aga tegelt siin olles tunnen isegi mina, ma kordan ISEGI mina survet minna jooksma või trenni teha. Ja ma olen vähemalt üle päeva jooksmas käinud ja homme on plaan minna spordiriideid ostma ning esmaspäeval oma uhiuute riietega alustada jõusaalis oma treeningutega, Ise ka suht uhke!


7)Õues on liiga palav, õues on liiga külm!!! Ehk ilmal on alati midagi viga!

Selle punktiga täiesti nõustun, ilmal on alati midagi viga. Õnneks leidub siin inimesi, kes vinguvad minuga koos, aitäh!

8)Taanlased on rattahullud, igale poole minnakse ratastega, mulle see iseenesest meeldib. Igapäev nii armas näha kuidas väiksed jutsid kooli poole väntavad. Muidugi ma imestan, kuidas neil nii vähe rattaõnnetusi on, sest nad nagu lihtsalt kimavad ringi ratastega nagu hullud.

Ja nüüd natuke pilte ka, et te päris magama mu blogi lugedes ei jääks...

                      ARos´e kunstimuuseum

Lõpetuseks lisan ühe toreda video oma klassikaaslastest, kellele ma ikka üritan eesti keelt õpetada, siiamaani on nemad kaks mu kõige tublimad õpilased!

Kirjutan peatselt! Seniks hav det godt! :)

ESIMENE KOOLIPÄEV JA MUUD SEIKLUSED

Hej!

Siit tuleb postitus esimesest koolipäevast ja muudest tegemistest, loodan, et te ei pea pettuma ja olen üles laadinud piisaval pilte!


12.augustil saabuski see kardetud esimene koolipäev. Olin juba eelnevalt oma kooliga natuke tutvust teinud ja isegi sees ringi käinud. Kool ise on selline avar punastest telliskividest kompleks. Koolimaja on küllaltki uus ning koolis õpib umbes 730 õpilast. Kooli nimi on täpsemalt Skanderborg Gymnasium, see asub umbes 8 km minu kodust eemal ja üldiselt liiklen sinna ja tagasi bussiga, õnneks teeb selle kõik lihtsamaks see, et käin enda hostvennaga samas koolis, seega kõik see suurem ekslemine ja segadus on siiamaani ära jäänud. Samas mina tema asemel poleks väga õnnelik, et ta peab minusugusega koos koolis käima, sest ma lihtsalt pole hommikuinimene ja nooo...ei ütleks, et ma olen väga seltsiv ja tore hommikuti. Minuga samas koolis käib veel 6 vahetusõpilast, nad kõik on megavinged ja vähemalt on hea teada, et ma pole täiesti üksi tulnukas kooli peal. Aga ühesõnaga nüüd suutsin kirjutada siia palju mõttetut teksti, mis teid ilmselt ei huvitagi. Aga esimene koolipäev oli iseenesest huvitav ja kohati ikka paras huumor. Kogunesime 15 min ennem aktust kõikide vahetusõpilastega aula ees, ning siis juhatas üks Anne Blum(ta on inimene/õpetaja, kes tegeleb kõikide vahetusprogrammide ja blablablaga) meid saali, kus kuulasime aktust. Mitte et ma millestki just aru oleks saanud, kuid jube palju oli plaksutamist ja karjumist. Meie tavalistest Eesti kooli aktustest oli see väga erinev, pärast küsisin enda hostvenna käest, et miks õpilased koguaeg hõiskasid ja karjusid ja siis selgus, et keegi lihtsalt ei viitsi kõnet kuulata, seega nad lihtsalt üritavad täita seda 50 minutit...Pärast aktust oli meil kõikide teiste vahetusõpilastega tund aega vaba, kõik teised läksid klassidesse, kus hiljem selgus, et selles esimeses tunnis valmistati neid kergelt ette meie saabumiseks, nimelt olid nad kuulanud mingit loengut "How to treat new people". Päris piinlik ja naljakas. Aga üks asi mida ma sellest kogemusest õppisin oli see, et ei tasu kuagi ülemõelda asju, lihtsalt tuleb minna ja teha. Ennem klassi astumist kaalusin enda peas pikalt, et kas ma peaks pigem olema selline elavloomuline või minema lihtsalt klassi ja järgima seda mida õpetaja ütleb. Klassi astudes otsustasin esimese varjandi kasuks, läksin klassi sisse (nad kõik istusid juba seal) ja siis lihtsalt ütlesin küllaltki valjult Hej! I´m Stella ja noo siis tutvustasin ennast natuke, nad ütlesid oma nimed ja nii see kõik läkski. Klassikaaslased on tõsiselt toredad ja soojad, poleks arvanud, et nad nii abivalmid ja huvitatud minust on. Samuti olid nad välja valinud minu jaoks kaks tutor´it, kes põhimõtteliselt siis peaksid mind alguses abistama jnejne aga nad suht kõik teevad seda juba. Klassis on muidu 24 õpilast, 9 neist on tüdrukud ja ülejäänud poisid. Olen koolis käinud 4 päeva ja hetkel tunnen, et igapäevaga saan oma klassiga aina lähedasemaks. Alguses oli mega awkward lihtsalt istuda tundides jne, kuid nüüd on juba fun. Järgmisel laupäeval kutsuti mind kahe klassiõe sünnipäevale, korraldavad koos tüdrukuteõhtu hehehe. Samuti kutsuti mind ka filmiõhtule.Seega võib-olla on isegi olemas õhkõrn võimalus, et inimesed ikkagi tahavad minuga suhelda aga kõik on veel ees, seega veel pole mõtet hõista!  Aga kool iseenesest on küllaltki erinev meie eesti koolidest:
1) suhtlus ja olemine on poole vabam
2) Söögivahetundidel keeratakse muusika kõlaritest põhja ja mängitakse beerbowli jah..beerbowli
3)Ning nii hotti mataõpsi nagu seal on pole minu silmad veel näinud.
4)Õpe toimub peamiselt arvutites
5)Koolis toimuvad gümnaasiumipeod, mitte ballid ja blablablad nagu me oleme harjunud

maakodu põhja Jutlandil

Aga ütleme nii, et tundides ei saa midagi aru ja kasvõi kui tunnen ära mingi tuttava sõna, siis põhimõte ja kontekst jääb endiselt segaseks. Õnneks kui on mingi ülesanne või grupitöö siis klassikaaslased tõlgivad ja aitavad.  Aga ega vahetusõpilasena nad sinult otseloomulikult samat panust ei oota kui teistelt, kuigi mata ja inka on siin tõsiselt lihtsad, seega nendes ainetes saan ikka kaasa ka teha. Eile ehk reedel käisin Louisega Aarhuses śoppamas ja hiljem söömas, täitsa mõnus oli.


                                        Mina riietumas nagu iga teine taani tüdruk-valged converseid ja teksad

                AARHUS

Näppasime poest kommi endal poker face´id ees

Ja lõpetuseks jagan teiega festivalil tehtud pilte ja muusikat, nägin esinemas tõeslisi taani räppareid Nik n´ Jay, seisin 5m kaugusel, olen suht tegija.

 Postituse lõpetuseks saategi allpool oleval lingil kuulata Nik and Jay´d.

Kirjutan peatselt, seni hav det godt!

ESIMENE NÄDAL EHK OLEN ELUS

Tere jälle!

Tean, et viimasest postitusest on möödas juba parasjagu aega, ning viimane nädal on olnud tõeline sündmuste virrvarr, niiet seekord tuleb selline pikem postitus. Kes lugeda ei viitsi saab allpool vaadata pilte ja lühikokkuvõtte siit: JAH-ma olen elus, JAH-ma olen Taanis, JAH-kõik on täitsa okei.

Igatahes alustan siis otsast peale. 26. juulil, kell 13:25 astus Stella lennuki peale suunaga Tallinn-Copenhaagen. Lõpu poole läks hüvastijätt küllaltki vesiseks, kuid tore oli näha armsaid silmapaare lennujaamas, olete jubee toredad, täitsa ausalt kohe. Turvakontrollist välja saades läks asi kergemaks ja siis oli juba kõik täitsa okei, usun, et ilma vesiste silmade ja taskurättideta ei oleks see olnud õige hüvastijätt. Lõpuks pärast meie pooleteist tunnist lendu (loe tõeline seiklus) olimegi Copenhaagenis, kus läksime YFU kontorisse teiste VÕP´idega tutvust tegema. Lennujaamast kontorisse saamine oli muidugi kõige lõbusam, transpordivahendiks oli otseloomulikult metroo ja arvestades, et mul oli friiking 2 hiiglaslikku kohvrit ei olnud see kõik just kõige lõbusam, siinkohal tulekski tänada Oskarit, kes mind lillekest aitas! Aga õhtu lõpuks kui kõik olid ilusti kohale jõudnud, läksime bussi peale, sõitsime mäkist läbi (sõime ära kõigest 60 burgerit pluss friikad pluss karastusjoogid) ning suundusime keskmise saare ehk Fyni poole.

Meie camp toimus ühes koolihoones, kus magasime neljastes tubades. Mina jagasin tuba Katarinaga (Austria), Chloe (Prantsusmaa) ja samuti Elizaga, kes oli Austriast. Igapäev toimusid erinevad grupitunnid, kus õppisime keelt ja kultuuri, samuti saime natuke targemaks ka reeglite ja kindlustuse koha pealt, seega võib öelda, et need group sessionid osutusid täitsa kasulikuks. Ma valetaksin kui ma ütleksin, et ma ei jäänud kohati seal tundides magama, kuid still, VÄGA kasulikud ja head tunnid olid! Suurepärane! Õhtuti toimusid erinevad mängud ja võistlused, kohati olid meie näod kaetud jahuga, mõni teine kord nägin aluspesus jaapanlast, järgmine hetk tegime selfiesid. Seega laager oli tõesti väga awesome! Mõelge ise, 60 noort erinevatest maailmaotstest ühes laagris, selline inimeste virrvarr, lihtsalt võimas! Meie eestlased saime hästi läbi prantslaste ja samuti leidsin ühise keele tüdrukutega austriast, pugesid täitsa hinge mulle. Aga inimesed olid kõik toredad ja samuti meeldisid need ABBA karaoke battleid! Ja vabatahtlikud olid ka vägaväga vinged! Samuti sai mu lemmikuks üks Taani magustoit, otseselt nime ei tea, kuid see oli vist riisipuding/puder kookosepiima ja mandlitega, no jubeee hea!

Ja nüüd vahelduseks pilte laagrist:

                                              Oss Clovis Prantsusmaalt ehk The French Guy

                                                             

                                           
     
                                              mingi megasuur sild mis ühendab sealandi Fyniga

                                                    awesome Lena just being awesome

                                                    Theme party viimasel õhtul

                                             Tuur kusagil "lossis"  

                                    Clovis (Prantsusmaa), Lena (Austria), Stella (Estland)

                                                    tüdrukud Austriast

                                                    eestlased!!!

                                          eestlased!!!

Viimasel õhtul oli meil lahkumispidu, mille teemaks oli piraadid. Iseenesest oli täitsa lõbus, kuid muusika ei olnud just parim, ning mina ja Lena(Austria) otsustasime pigem kasutada võimalust ja süüa kahekesti köögis, sest kokk ja koka naine olid ju magama läinud mwhaha :D:D Salaja sõime seal krõpsu ja popcorni, seega meil oli pigem selline foodparty vaheldumisi mõne dance battleiga. Niiet viimane õhtu oli väga tore!
Hommikul üles ärgates avastasingi, et on aeg laagrist lahkuda ja kohtuda oma hostperega! Olin üleval juba kella viiest, sest õhtul ei õnnestunud pesema minna, sest järjekorrad vannituppa olid küllaltki pikad. Seega olin varakul üleval, jõin 2 tassi kohvi, sest ma olin küllaltki uimane, kuid tegelikult polnud see just kõige targem idee, kuna mul hakkas hullult paha ja just sellel päeval lootsin, et ma tunnen ennast hästi, olen energiline blablabla, aga ei, jõle halb oli olla. Siis mingi hetk pakkisime asjad ja vabatahtlikud lukustasid meid ühte suurde korvpalli saali, et me ei näeks oma hostperesid ennem kui kõik on kohale jõudnud. Saalis kirjutasime endale kirja, mille saame kätte vahetusaasta lõpu poole toimuval seminaril. Meil tuli Lenaga mõte, et kirjutame üksteisele ka kirjad, seega rebisime paberist välja südamed ja kirjutasime need täis lollusi ja häid mõtteid. Pidime seal saalis ootama 2 tundi, kui aeg hakkas täis tiksuma, oli aeg hüvasti jätta, seega tegime hüvastijätu ringi. Mulle küll meeldiks mõelda, et ma pole nutja ja pehmo, kuid nähes kuidas Lena ja Justine nutsid....hakkasin ka mina nutma, seega ma ei kujuta ette mida ma aasta aja pärast teen, kui juba laagri lõpp nii emotsionaalne oli. Lihtsalt see tundus jälle millegi lõpu ja uue algusena. Seega seal ma olin, oma punaste silmade ja nutetud näoga, kõndimas oma hostpere poole. Lihtsalt perfektne, täpselt nii kuidas olin seda ette kujutanud! Olime oma hostperedele ette valmistanud 4 lauset taani keeles, mis meie nimed on, kust me tuleme jnejne, seega pidime kõik ennast esitlema umbes 200 inimese ees. Väga fun! Aga esinemine läks hästi, ei puterdanud ja isegi käe peal asetsevat spikrit polnud vaja kasutada. Seega olen uhke jepiduu! Mulle olid vastu tulnud hostema Birte, hostisa Gert ja hostvend Christoffer. Meil sujus suht algusest peale, ning arvasin, et esimene kohtumine saab olema rohkem awkward aga ei olnud niiväga vigagi, seega thumbs up! Muidugi tegi hostvend nägusid nähes mu kahte rasket kohvrit, kuid on aeg minuga harjuda, niiet whatever... :D Nende maja on ka väga armas, siuke skandinaavialik ning suure aiaga. Mul on enda tuba ka, mis oli ennem Mathiase ehk mu teise venna tuba aga nüüd ma võtsin selle üle! Esimesel õhtul kutsusid nad külla kaks sugulast, kes olid umbes 20 ringis, veits oli imelik, sest nad rääkisid omavahel enamu aega taani keeles ja ma ei saanud mõhkugi aru aga nohh eks ma pean sellega ära harjuma, sest koolis saab olukord olema veel hullem aga iseenesest oli kõik väga tore. Samuti ostsid nad mulle pileti reedeks kohalikule festivalile, mida kutsutakse Smukfestiks e. ilusaks festivaliks vmidagi sellist. Lähen sinna vist koos enda hostvennaga. Peamiselt nad tahavad, et ma seal lihtsalt ära käiks, sest koolis räägivad inimesed sellest järgmised 2 nädalat. See festival on siin mingi hull big thing, seega jah, eks näeb. Vahepeal on küll selline tunne, et mida ma teen, miks ma siin olen ja mis keel see on! Uskumatu, et lõpuks siin olen...imelik lihtsalt. Ühel hetkel oled sa kodus ja järgmisel hetkel istud oma hostperega köögis, kellega veedad koos järgmised 11 kuud. Naljakas...
Muidu eile läks hostvend sinna festivalile ja nüüd olen peamiselt oma hostemaga chillinud. Käisime täna mõningaid dokumente taotlemas ja pärast Aarhust kaemas. Aarhus on niinii mõnus linn, juba prg fännan Taanit! Igalpool on sellised väikesed armsad kohvikud ja poekesed, nonii tore, mulle väga meeldib.

Pildid Aarhusest ja tänasest päevast:


                                          Eriti lahe ja moderne rajoon Aarhuse sadama juures

                                                    "Mina kuninganna Margarethi telefoniboksis"

                                                   Olete mu seinal :)

Ühesõnaga siiamaani on kõik olnud väga tore. Emps ja paps kui te seda loete, siis olen jube tänulik, et mulle sellist asja võimaldate!

Proovin millalgi uuesti kirjutada kui tuleb tuju ja on aega!

Hav det godt! :)