Tean, et viimasest postitusest on möödas juba parasjagu aega, ning viimane nädal on olnud tõeline sündmuste virrvarr, niiet seekord tuleb selline pikem postitus. Kes lugeda ei viitsi saab allpool vaadata pilte ja lühikokkuvõtte siit: JAH-ma olen elus, JAH-ma olen Taanis, JAH-kõik on täitsa okei.
Igatahes alustan siis otsast peale. 26. juulil, kell 13:25 astus Stella lennuki peale suunaga Tallinn-Copenhaagen. Lõpu poole läks hüvastijätt küllaltki vesiseks, kuid tore oli näha armsaid silmapaare lennujaamas, olete jubee toredad, täitsa ausalt kohe. Turvakontrollist välja saades läks asi kergemaks ja siis oli juba kõik täitsa okei, usun, et ilma vesiste silmade ja taskurättideta ei oleks see olnud õige hüvastijätt. Lõpuks pärast meie pooleteist tunnist lendu (loe tõeline seiklus) olimegi Copenhaagenis, kus läksime YFU kontorisse teiste VÕP´idega tutvust tegema. Lennujaamast kontorisse saamine oli muidugi kõige lõbusam, transpordivahendiks oli otseloomulikult metroo ja arvestades, et mul oli friiking 2 hiiglaslikku kohvrit ei olnud see kõik just kõige lõbusam, siinkohal tulekski tänada Oskarit, kes mind lillekest aitas! Aga õhtu lõpuks kui kõik olid ilusti kohale jõudnud, läksime bussi peale, sõitsime mäkist läbi (sõime ära kõigest 60 burgerit pluss friikad pluss karastusjoogid) ning suundusime keskmise saare ehk Fyni poole.
Meie camp toimus ühes koolihoones, kus magasime neljastes tubades. Mina jagasin tuba Katarinaga (Austria), Chloe (Prantsusmaa) ja samuti Elizaga, kes oli Austriast. Igapäev toimusid erinevad grupitunnid, kus õppisime keelt ja kultuuri, samuti saime natuke targemaks ka reeglite ja kindlustuse koha pealt, seega võib öelda, et need group sessionid osutusid täitsa kasulikuks. Ma valetaksin kui ma ütleksin, et ma ei jäänud kohati seal tundides magama, kuid still, VÄGA kasulikud ja head tunnid olid! Suurepärane! Õhtuti toimusid erinevad mängud ja võistlused, kohati olid meie näod kaetud jahuga, mõni teine kord nägin aluspesus jaapanlast, järgmine hetk tegime selfiesid. Seega laager oli tõesti väga awesome! Mõelge ise, 60 noort erinevatest maailmaotstest ühes laagris, selline inimeste virrvarr, lihtsalt võimas! Meie eestlased saime hästi läbi prantslaste ja samuti leidsin ühise keele tüdrukutega austriast, pugesid täitsa hinge mulle. Aga inimesed olid kõik toredad ja samuti meeldisid need ABBA karaoke battleid! Ja vabatahtlikud olid ka vägaväga vinged! Samuti sai mu lemmikuks üks Taani magustoit, otseselt nime ei tea, kuid see oli vist riisipuding/puder kookosepiima ja mandlitega, no jubeee hea!
Ja nüüd vahelduseks pilte laagrist:
mingi megasuur sild mis ühendab sealandi Fyniga
awesome Lena just being awesome
Theme party viimasel õhtul
Tuur kusagil "lossis"
Clovis (Prantsusmaa), Lena (Austria), Stella (Estland)
tüdrukud Austriast
eestlased!!!
eestlased!!!
Viimasel õhtul oli meil lahkumispidu, mille teemaks oli piraadid. Iseenesest oli täitsa lõbus, kuid muusika ei olnud just parim, ning mina ja Lena(Austria) otsustasime pigem kasutada võimalust ja süüa kahekesti köögis, sest kokk ja koka naine olid ju magama läinud mwhaha :D:D Salaja sõime seal krõpsu ja popcorni, seega meil oli pigem selline foodparty vaheldumisi mõne dance battleiga. Niiet viimane õhtu oli väga tore!
Hommikul üles ärgates avastasingi, et on aeg laagrist lahkuda ja kohtuda oma hostperega! Olin üleval juba kella viiest, sest õhtul ei õnnestunud pesema minna, sest järjekorrad vannituppa olid küllaltki pikad. Seega olin varakul üleval, jõin 2 tassi kohvi, sest ma olin küllaltki uimane, kuid tegelikult polnud see just kõige targem idee, kuna mul hakkas hullult paha ja just sellel päeval lootsin, et ma tunnen ennast hästi, olen energiline blablabla, aga ei, jõle halb oli olla. Siis mingi hetk pakkisime asjad ja vabatahtlikud lukustasid meid ühte suurde korvpalli saali, et me ei näeks oma hostperesid ennem kui kõik on kohale jõudnud. Saalis kirjutasime endale kirja, mille saame kätte vahetusaasta lõpu poole toimuval seminaril. Meil tuli Lenaga mõte, et kirjutame üksteisele ka kirjad, seega rebisime paberist välja südamed ja kirjutasime need täis lollusi ja häid mõtteid. Pidime seal saalis ootama 2 tundi, kui aeg hakkas täis tiksuma, oli aeg hüvasti jätta, seega tegime hüvastijätu ringi. Mulle küll meeldiks mõelda, et ma pole nutja ja pehmo, kuid nähes kuidas Lena ja Justine nutsid....hakkasin ka mina nutma, seega ma ei kujuta ette mida ma aasta aja pärast teen, kui juba laagri lõpp nii emotsionaalne oli. Lihtsalt see tundus jälle millegi lõpu ja uue algusena. Seega seal ma olin, oma punaste silmade ja nutetud näoga, kõndimas oma hostpere poole. Lihtsalt perfektne, täpselt nii kuidas olin seda ette kujutanud! Olime oma hostperedele ette valmistanud 4 lauset taani keeles, mis meie nimed on, kust me tuleme jnejne, seega pidime kõik ennast esitlema umbes 200 inimese ees. Väga fun! Aga esinemine läks hästi, ei puterdanud ja isegi käe peal asetsevat spikrit polnud vaja kasutada. Seega olen uhke jepiduu! Mulle olid vastu tulnud hostema Birte, hostisa Gert ja hostvend Christoffer. Meil sujus suht algusest peale, ning arvasin, et esimene kohtumine saab olema rohkem awkward aga ei olnud niiväga vigagi, seega thumbs up! Muidugi tegi hostvend nägusid nähes mu kahte rasket kohvrit, kuid on aeg minuga harjuda, niiet whatever... :D Nende maja on ka väga armas, siuke skandinaavialik ning suure aiaga. Mul on enda tuba ka, mis oli ennem Mathiase ehk mu teise venna tuba aga nüüd ma võtsin selle üle! Esimesel õhtul kutsusid nad külla kaks sugulast, kes olid umbes 20 ringis, veits oli imelik, sest nad rääkisid omavahel enamu aega taani keeles ja ma ei saanud mõhkugi aru aga nohh eks ma pean sellega ära harjuma, sest koolis saab olukord olema veel hullem aga iseenesest oli kõik väga tore. Samuti ostsid nad mulle pileti reedeks kohalikule festivalile, mida kutsutakse Smukfestiks e. ilusaks festivaliks vmidagi sellist. Lähen sinna vist koos enda hostvennaga. Peamiselt nad tahavad, et ma seal lihtsalt ära käiks, sest koolis räägivad inimesed sellest järgmised 2 nädalat. See festival on siin mingi hull big thing, seega jah, eks näeb. Vahepeal on küll selline tunne, et mida ma teen, miks ma siin olen ja mis keel see on! Uskumatu, et lõpuks siin olen...imelik lihtsalt. Ühel hetkel oled sa kodus ja järgmisel hetkel istud oma hostperega köögis, kellega veedad koos järgmised 11 kuud. Naljakas...
Muidu eile läks hostvend sinna festivalile ja nüüd olen peamiselt oma hostemaga chillinud. Käisime täna mõningaid dokumente taotlemas ja pärast Aarhust kaemas. Aarhus on niinii mõnus linn, juba prg fännan Taanit! Igalpool on sellised väikesed armsad kohvikud ja poekesed, nonii tore, mulle väga meeldib.
Pildid Aarhusest ja tänasest päevast:
Eriti lahe ja moderne rajoon Aarhuse sadama juures
"Mina kuninganna Margarethi telefoniboksis"
Olete mu seinal :)
Ühesõnaga siiamaani on kõik olnud väga tore. Emps ja paps kui te seda loete, siis olen jube tänulik, et mulle sellist asja võimaldate!
Proovin millalgi uuesti kirjutada kui tuleb tuju ja on aega!
Hav det godt! :)
No comments:
Post a Comment